eile oli suht keeruline päev, sest sõita tuli palju. seadsin sihiks suht ambitsioonika plaani liikuda santa clarast vinjalesesse ühe päevaga ning seejuures vinjaleses kohal olla enne pimedat. vahepeatusena soovisime havanas soetada paadipiletid isla del juventud'ile.
päev hakkas libre hotelli hommikusöögiga, kus mõni asi bufees oli lausa vastiku maitsega, mõni aga päris söödav... peale poolt tundi ma siiski kahtlesin söödavuses, sest sees hakkas keerama... vahuril samuti. samas oli hommikusöögi pluss, et mul ei tekkinud söögiisu enne õhtut :P
santa clarast väljasõites, oli meil ees tanki vedav militaarkonvoi - tank nägi uhke välja. enne kiirteele keeramist keeras meile üks sinine žiguli kõrvalteelt nii äkki ette, et ma oleksin oma autol pidurdamisega kummid napilt p... keeranud - matsust jäi väga, väga vähe puudu. õnneks oli hoog piisavalt väike, et ma maha pidurdada jõudsin, samuti oli mul üks ratas juba teepervel, nii et mööda oleks vist samuti mahtunud.
sõit havanasse toimus katkestusteta, kiirtee oli suhteliselt hea ja meeldivalt tühi. havanasse jõudsime lõuna paiku. linnas oli liiklus tihe, märkideta ning kaarti lugesid korraga nii kairika kui vahur, mis ilmselt tagas ka selle et me ilusti bussijaama jõudsime, kus tuli välja et isla del juventudile on keeruline saada. mingil põhjusel ei saanud me pileteid broneerida, need pidi broneerima hommikul, päev enne väljasõitu ning väljasõidu päeval oleks tulnud kohale ilmuda kella 7ks et siis kella 15ks jõuda saarele... ning kogu lõbu edasi-tagasi maksaks 110 cuc'i. saatsime asja kuradile, otsustasime, et aasta viimased päevad veedame havanas ning hakkasime pinar del rio poole liikuma.
mis edasi sai - võibolla üks teravamaid elamusi kuubas :) sest siiani polnud mul õnnestunud veel kunagi ühtegi liiklustrahvi saada, peatumismärguandeid eirata ega ka politsei eest maanteel põgeneda ning viimast veel 16 kilomeetrit jutti...
havanast liikusime mõnuga ning kuna minu neljarealine suund kiirteel oli tühi, siis lasin nii lubatu piiril ja sellest ka märgatavalt üle. mingi hetk võtsime hoogu maha, et vaateid nautida ning siis avastasin, et ennäe, mulle ujub politseinike valge sinise vilkuriga 05 (lada) paremale käele. autos istuvad kaks mundrikandjat vehkisid kätega ilmse eesmärgiga mind peatuma sundida. seda ma tegingi. akna alla kerinud, vaatas mulle otsa must mees, kes pritsis sülge hispaania keeles ning tema kiirest žestikuleerimisest sain ma aru järgnevast:
kusagil oli olnud kontrollpunkt, kus kiirusekaamera mu kiiruseületamise fikseeris, samuti olla seal olnud politseinik, kelle peatumismärguannet ma eirasin ning siis olid nad mulle järele sõitnud ning kättesaamiseks sõitsid nad mul 16 km sabas, vilgutasid tulesid ja vilkurit, et ma peatuksin.
ühesõnaga mul oli nüüd tema sõnul 'mutchos problemas' ja palju muud. kolm rikkumist x 30 cuci tegi tema sõnul trahviks 90 konverteeritavat peesot.
nojah... kiirtee oli tühi ja ma tõesti sõitsin mingi jupi 120 - 140ga (kuigi 100 on lubatud) nii, et kiirust ma ületasin, kuid kontrollpunktis ma seda kinldasti ei teinud. kiirusekaamerate eksisteerimises kontrollpuntis, arvestades siinset tehnilist taset, kahtlen ma samuti. politseiauto kõrval seisvat politseinikku ma tõesti mingi hetk nägin, kuid peatumiseks see mees mulle küll märku ei andnud.
samuti olin ma veendunud, et enne nende masina minuni jõudmist olin ma kindlasti viimase 16km jooksul vähemalt korra peeglisse vaadanud, aga midagi taga vilkumas, tulesid vilgutamas või muud tegemas ma küll ei näinud... krt, aga võibolla ei vaadanud kah, sest tahavaate peeglist oli senise 7 päeva vaid üliharva midagi paistnud. siinsed sireenid kõlavad kah, nagu star warsist pärit laserituli, nii et üle autos mängiva salsa muusika seda ei kuule ning siksid või vähemalt 05 üle 100... 120 ei lähegi - ehk sellest ka see 16 km.
igatahes tundus ta mulle nõukogude mendina (ma vabandan oma sõnakasutuse pärast kõikide politseinike ees, kelle vastu mul on sügav lugupidamine), kes turisti lüpsmiseks kiiruseületamisest pangaröövi tegi. samas polnud mul ka muud midagi teha, kui käituda vastavas situatsioonis täpselt nii, nagu seda kuulu järgi siiani venemaal tehakse.
auto juurde rahakotti võtma minnes, sosistas vahur mulle sõna 'kompromisa' ja nii ma mendi juurde tagasi astudes alustasingi juttu selle sõnaga. 'compromisa' pole siiski vist hispaania keelne sõna, igatahes vestlus jätkus teemal, kas seda kuidagi teisiti ei saaks lahendada ja et see on kuradi suur papp, me oleme tudengid ning mul pole üldse nii palju dineerosid. selle peale ütles ta et ilma ametliku paberita pääsen ma 60 cuc'iga sellest mutchos problemasest minema. pääsesingi.
mul on load käes olnud 10 aastat. ühtegi rikkumist mul siiani pole. kõik õnnetused või intsidendid olen kaassõitjana üle elanud. samuti pole mul ühtegi trahvi ning ma pole veel oma elu jooksul altkäemaksu andnud. nüüd olen seda kõike teinud... sest jah, kiirust ma ületasin, kuid enne käitun ma nõukogude mendi soovidele vastavalt ja annan talle selle pistise, kui oma õigust taga ajama hakkan, mingis jaoskonnas või kus kurat oma aega raiskan ning nõuka stiilis oma ajusid keppida lasen.
edasi otsustasin ülirangelt liiklusmärke jälgida ning loodan, et see altkäemaksu kogemus jääb mulle ka viimaseks. samas, kogemus on huvitav, sest millises euroopa riigis õnnestuks sul tänapäeval ratastel põgeneda politsei eest 16 km (mis on peaaegu otepää - rõngu ots) ja sellest jamast välja tulla makstes 60 dollarit pistist?
õhtuks jõudsime ilusti vinjalesesse ja saime casa particularid toredate inimeste juurde. kõik.
või noh, peaaegu.
siin oli veel õhtul fiesta. mis oli kestnud juba viis päeva ja pidi veel kestma kaks. inimesed olid juba hommikust saati purjus.
peale õhtusööki läksime vinalese peatänavale. seal tegi endale läbi rahvamassi teed rongkäik, muusika ja sambatantsijad. muusikutel olid pillid seljas ja igal pool mujal, nii et neid kaasa sai tassida.
tänavate ääres müüdi juua ja süüa ning igasugu träna. sõna otseses mõttes prügi, või siis midagi mis meenutas prügi, kuid kõlbas süüa :)
üks belarusi moodi traktor vedas mingit platvormi, kus olid neiud peal ja mõned muusikud. platvorm nägi välja nagu pulma tort - mitme kihiga.
linnaväljaku oli vallutanud meie mõistes koolidisko. see oli täis vastava muusika järgi tantsivaid inimesi.
peaväljaku kõrvaltänavas olid karusellid... karusellid nagu hakklihamasinad laste tarvis. ma ei tee nalja, need karusellid olid kui mingi psühhotroopseid aineid tarbinud keevitaja tagahoovis kokku lastud. mingisugused mootorikatteta elektrimootorid, hammasrattad, ketid ning armatuurrauast rongivagunid, istmed, korvid ja kiiged. see nägi välja nagu tõsises õudusfilmis. me vaatasime seda suud ammuli ja hirm südames - kui kurat midagi juhtub siis on kõik kohad lendavaid kehaosi täis.
eriti õõvastav oli tõdeda, mis moodi vanemad surusid või sundisid õndsa naeratusega oma lapsi karusellide peale... mis moodi veidi vanemad lapsed tunglesid et pääseda, kõikuva konstruktsiooniga 'ülevõlli-kiige' peale, millest levis motoririhma põlemise kummisuitsust lehka. alalhoiuinstinkt tundus siin täielikult puuduvat.
vaatasime seda mõnda aega, pildistasime, filmisime... kuni küll sai kogu sellest päevast.
ühe välgumihkli vastu vahetasin kilekoti poppkorni, mida tehi seal samal tänaval. maitses hea.
ilmselt oli välgumihkel isegi liiga palju antud, aga mul oli suva. välgumihklid osutusid siin suht asjalikuks, just väikeste teenete eest tänamisel ning turgudel träni või puuviljade vastu vahetamisel.
igatahes koju ma jõudsin ja magama läksin. liikluse ja lõbustuspargi kogemused ei lasknud mõnda aega uinuda, kuid magasin ma lõpuks siiski väga hästi.
1 kommentaar:
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
Postita kommentaar