santa clara - tantsuetendused ja kaks tänavakaklust

reede (ja ma mõtlesin et kolmapäev) 21. dets. 2007, santa clara, hotel libre


kuigi täna oli esimene päev, mil ma õhtul end üksikuna tundsin, siis peletasin seda jalutuskäiguga santa clara keskväljakule. jalutuskäik jätkus pudeli rummi ja vestlusega ühe hollandi turistaga. kõike seda saatis homme siin toimuva tantsufestivali peaproov. minu väljakule jõudmise ajaks olid lavale tulnud harjutama ilmse balleti taustaga moderntantsijad. terve trupp oli 6-8 meest, ja ainult meest. üli hea motoorika, kontrolliga oma keha üle ja tantsijale kohase suurepärase, selle sama keha, ehitusega.

igatahes, praegu olen tagasi hotellitoas, taon näppudega sisse mõned read eilse ja tänase kohta ja siis magama.

eile õhtul käisime kairikaga trinidadi casa de la musica juures linnaväljakul, kus mängis suur salsa elusbänd ning terve plats oli tantsivaid inimesi täis, turistid pooleks kohalikega...

isegi tantsisin ühe tantsu, kuid suht (vale)häbi oli tantsida tundes vaid põhisammu ja lihtsamaid pöördeid, sest... rahvas oli tõsiselt hea tantsija... seda just ainsuses, sest mingi hetk jälgisin ma ainult tantsiva massi jalgu, lõigates enda jaoks vaateväljast ülejäänud maailma ära - jäänud jalgade rütmiliselt liikuv meri oli lihtsalt lummav.

õhtu läks kiiresti, ma rääkisin põhiliselt šveitslaste ja hollandlastega, keelebarjäär noh. ning kairika kadus tänavate pimedusse vestlema mustanahalise, suurepärase keha ja selle ehitusega salsaõpetajaga.

järgmine hommik sõitsime santa clara poole üle puta... blaah koha, mis oli mägedes, tee oli väga lahe - üles alla, kohati ülihea ja kohati sügavate löögiaukude ja ka kõike uputava punase mudaga - sadanud oli hiljuti.


...vaated džungliga kaetud mägedele on ilusad.


santa clarasse jõudes tõdesime, et seal pole tõesti midagi peale che memoriaali vaadata, kuid õhtune tantsuetendus ja enne seda juhuslikult flamenco mängijate ja tantsijate treeningu peale sattumine tegi kõik tasa.

me saabusime che memoriaali juurest tagasi hotelli ning ühest aknast kostis flamenco muusikat (selle juurde kuuluva plaksutamisega) ning avatud uksest paistis väikeses ehk 10 ruutmeetrises ruumis harjutav bänd. ukse juures tunglesid mõned neiud, kes meid sisse kutsusid, kuid me ei läinud...

me seisime tänaval ja vaatasime läibi avatud ukse, kuni ka seesolevad inimesed meid sisse viipasid... ning siis me läksimegi. seisime seina ääres ja vaatasime, kuidas muusikud mängisid ja meestantsija midagi seletades oma samme tegi... või ta siiski tantsis.

järsku sisenesid need samad väljas seisnud tüdrukud, neli tükki, panid flamenco kingad jalga ja hakkasid samuti tantsima. nad harjutasid mingi tähtsa esinemise tarvis. tegemist oli professionaalidega, nagu hiljem selgus, ning nad tantsisid minust kohati vaid mõnekümne cm kaugusel... seda kõike ülima keskendumise ja naiseliku iluga. nad olid tõesti kõik imeliselt kaunid ja tantsijatele kohase graatsiaga neiud.

igatahes - fantastiline bänd ja tantsijad. nad peaks eestisse tooma... kuigi see on tõenäoliselt väga kallis... sellegi poolest võtsin ma nende kontaktid - mine sa kurat tea.

peale õhtusööki, käisime veel korra muusikute juures - seekord jämmisid muusikud. nad olid just loomas ühte lugu ning meil oli see õnn olla loomise tunnistajateks. nad nimelt võtsid mingisuguse catalani rumba ja segasid selle traditsioonilise kuuba muusikaga. kõlas väga šeffilt.

peale õhtusööki ja veel tibakest muusikat läksin hotelli... ja vaatasin telekat, kuni see tundus nii masendav, et läksin välja ning 'kuigi täna oli esimene päev, mil ma õhtul end üksikuna tundsin, siis peletasin seda jalutuskäiguga santa clara keskväljakule', kus lisaks kõigele muule õnnestus mul näha esimest kaklust kuubas.

aga enne kakluse tunnistamist lahendasime me selle hollandlasest turistnaisega pudelit rummi, nautides tantsufestivali peaproovi. tuli välja et ta on üks neid jalgrattafanatte ning sisuliselt oli ta sama teekonna, mis meie autoga, jalgrattal läbinud. see tähendas tema jaoks siis viimasel päeval 40 km jalgrattaga ülesmäge rühkimist. sellest enamus kõndis ta isegi jala, kuna tee kaldenurk ja muda muutsid sadulas püsimise väga raskeks. sama kehtis laskumise kohta - jällegi samadel põhjustel enamus jala. hull naine.

igatahes rummipudeli edenedes ja selle peaaegu lõppedes puhkes tantsijate lava ühes nurgas sõnelus, kohe hästi valjuhäälne. muusika vait selle peale, kui kostis ka üks hele plaks, mis tulenes lahtise käega antud kõrvakiilst. siis juba kostis hele naisterahva hüüatus 'policia!' ja veel 20 sekundi mölisemise pärast olid juba politseinikud platsis, lõid lööjal käed raudu ja ta kõhuli maha. veel minuti pärast oli politseiauto kohal, kuhu topiti märatsev kamp sisse ja ... oligi kõik.

maks minut kuni kaks aktsiooni ning siis oli kõik tagasi normaalsuse juures, jättes pealtvaatajatele veel vaid veidi põhjuste üle pomisemiseks põhjust - keegi oli tantsijaid seganud ja piisavalt purjus, et praalida...

veel poole tunni möödudes toimus üks sarnane intsident, mis sai sama ruttu läbi, seekord olid aga ka märatsevad neegrinaised mängus. ja oligi kõik. võtsin viimase lonksu ja läksin hotelli tagasi - seda teksti siin kirjutama.

head ööd.

1 kommentaar:

Unknown ütles ...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.