täna hommikul oli äratus suhteliselt vara. sest kell 9 ootas meid hobutripp - kokku kestis see pea 5 tundi ja maksis peale kerget läbirääkimist 20 cuc'i.
hobused olid väga rahulikud. pigem tundus mulle, et sõidan muula seljas, kuna nad olid märgatavalt väiksemad kui toritõugu hobused. samuti olid nad halvasti hooldatud - ilmselt alatoidetud, sest loomad olid väga kondised ning kammitud polnud neid kah, karv oli veidi takkus ja pulstunud ning laiguti vaatas kuhu jumal juhatas.
samas said nad meie vedamisega kõnnakul hakkama küll ning oligi parem, sest eestist jäi mulle viimasest korrast kummitama kabjalöök, perus kappamine ja lajatus vasta maad... täna aga ei kandnud ma kiivrit nii, et selliseid elamusi kohe kindlasti ei soovinud.
peale põldude vahel kärutamist, kus nägime alates tubakast, lõpetatades lehmade ja maisiga jõudsime koopani - see oli muide mäe sees... koobas oli muide mitte turistilõks vaid päris, naturaalne (indiaani koopa nimeline koht, on muide spetsiaalselt turistide tarvis kaevatud). see megakäik oli ilma misiganes valgustuse ja teedeta. mõnel pool oli laud purdeks üle vee visatud. liikusime taskulampide valgel ning koopatuuri juhi juhtimisel (juht maksis 1 cuc).
sees oli näha nii stalaktiite kui stalakmiite, kui ka kahest vastandist kokku kasvanud moodustisi. koopa oli uuristanud maalune jõgi, mis praeguseks oli juba endale teise tee valinud, ning uued hällid uuristanud. jõgi tuleb muide taas maapinnale siit 13 km kaugusel ühes linnas.
antud koobas oli ca 200 - 300 meetrit pikk, erinevate uurete ning selle lõpus asuva naturaalse basseiniga, mis ehk oli veel jätkuvalt jõega ühenduses, vesi oli jahe ning selge.
taskulambi valgel hakkas minu üllatuseks selles basseinis silma paar kullesena ujuvat tumedat kala (umbes 10 - 15 cm pikad), mispeale mul meenus ühe National Geographicu kanali dokumentaal. see rääkis koobastest, et kuuba koobastes elavat mingid koopakalad ning hiljuti olla praegu eksisteerivale kahele liigile ka kolmas koopakalaliik lisaks avastatud.
nägin kolme kala, millepeale julgen ma kindlalt väita, et nägin kindlasti ära ühe koopakala liigi kolmest. peale seda käisime selles basseinis ka ujumas... ma arvan, et kui siin turistidega veel vabamaks peaks minema, siis keelatakse tõenäoliselt sellised asjad ära. ma keelaksin küll, kui oleksin kohalik looduskaitsja ja mulle maailmas ainulaadse koopakala püsimajäämine oluline oleks... samas peaks neid koopaid olema antud jõe peal vähemalt 13 km nii, et mis turisti higi ja surnud naharakud ühele sopile teeb...
tagasiteel koopast külastasime hobustel kohalikke talupoegade näidis-onni, kus tüübid pressisid meile suhkruroost värsket ja ülimagusat roopiima, pakkusid kohalikku ja äsjakeeratud sigareid maitsta ning kohvi.
roopiima, mida pressiti suht algelise kondimootoril töötava aparaadiga kahest 2 meetrisest suhkruroo varrest, sai üllatavalt palju. see maitses minu jaoks täiesti uudselt ja väga hästi. sigar nii hästi ei maitsnud, ilmslet oli ta liiga värske, sest oli alles väga pehme ning näpuga katsudes oli märgatavalt tunda ka tubaka niiskust. samas oli sigaril kerge shokolaadi järelmaitse... ikkagi eelistan ma havanas soetatud cohibas'id.
üks tibu alustas munast koorumist, seda raadio kõrval, mis oli tumm
kuna sigaritest oli arvamus olemas, ei hakanud ma neid soetama, vaid maksin viisakusest degustatsiooni eest ning liikusime edasi, sigar jäi mulle siiski hambu, et tunda, kuis ülbus maitseb ka sadulas. maitses ning jättis shokolaadise järelmaitse.
vaated ümbritsevatele mägedele (mogotid) olid jätkuvalt rabavad ning hobused muutusid kodu lähenedes aina kabedamaks.
peale ratsamatka ei teinudki me eriti midagi, sest oleme otsustanud ka lihtsalt veidi puhata, lebotada ja mitte stressata. see kukub meil päris hästi välja.
käisin pankadest raha otsimas, kuid ebaõnnestunult, sest elekter läks terves vinaleses ära. mõne aja pärast see siiski õnnestus, ning siis oli vaja vaid postkaarte saata, veidi keskturul tuurida ja õhtusööki oodata. kõigega sain suurepäraselt hakkama :)
mida homme teeme, veel ei tea. vahuri tervis on juba nii hea, et ilmselt ta liitub meiega, misiganes me siis ette võtame.
1 kommentaar:
Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.
Postita kommentaar