playa giron - sukeldumine ja privaatsed pisirannad

teisipäev, 17. dets. 2008 - casa luis, playa giron (kennedy astus siin ämbrisse)

ärgates ootas meid rikkalik hommikusöök, naturaalse banaanipiima, hunniku puuviljade ja värske kohviga. siin kohv tähendab sisuliselt espressot, kange ja maitserikas. kuna ma olin teglikult veidi varem üleval, siis käisin fotokaga tiiru playa gironi peal, mille käigus tõdesin, et see linn on küla, mitte just mastaapide aga arhitektuuri poolest - madalad lamedate katustega ühekorruselised majad, kukkede, kanade, sigade ja koerte hääled, maainimese prototüüpi asukad ning paar kolmekorruselist paneelmaja... kõik.

Foto NAGI's: IMG_0537

küla peatavavate ristumiskohas (luisi maja oli praktiliselt seal) löödi üks laud lahti millele lajatati kaks seakeha ning nende juba roogitud (ma ei taha öelda korjustest, sest tegemist on ikkagi toiduainetega) kehadest lajatati sinna samma laua peale maksad, kopsud, neerud ka. tükeldati ja müüdi, poole tunniga oli "turg" läbi.

hommikusöögi järgselt ootas meid juba kenalt päevitunud latiinomees, kes juhatas meid sukeldumiskeskusesse. keskus oli jällegi palju öeldud, aga "sukeldumis-" mitte.

Foto NAGI's: IMG_0596

läbisime instruktaaži. olulised asjad korrati meile kolm korda üle. varustus selga ja vette harjutusi tegema. see et otse kaldast saab sisse minna, oli tõesti mõnus - ei mingisugust paatidega askeldamist. kalda ääres vee all harjutasime maskipuhastamist ja huulikuvahetamist. kairika oli millegipärast pidevalt kerges paanikas, kuid instruktor oli tasemel, rahustas ta veel vee all ilusti maha ning tegeles temaga praktiliselt kogu sessiooni - hoides küll kätest kinni jne. võin juba ette öelda, et kairika vaatamata oma hirmudele ja eelarvamustele jäi meeletult rahule.

Foto NAGI's: IMG_0558

peale veel mõningast askeldamist saime vee alla, kus avanes päris vinge pilt maailma akvaariumi - kalad, täiestu uskumatutes värvikombinatsioonides kohati
väga erineva kuju ja suurusega. täeisti selge ja siniselt kumav vesi. kiiskav päike, mille valgus ulatub kümnete meetrite sügavusele ning mis lainete mõjul joonistab lahedaid mustreid pindadele.

Foto NAGI's: IMG_0699

kuna meile mõlemale meeldis see veidi teistsugune jalutuskäik meeletult, siis otsustasime teise korra veel sukelduma minna. seekord, võttis instruktor kaasa ka plastpudeli, mis oli täidetud saiatükkidega ning mille korgis oli väike auk. see oli justkui saiapuru prits vee all ning kuna kalad ilmselt olid sellega juba varem tutvust teinud oli meil hoobilt terve parv kollase-musta vöödilisi ja siniseid kalu ümber, kes siis ahnelt ümber instruktori käte ja plastpudeli tunglesid. korra lasi ta seda saiapurusegust vett isegi minu poole, nii et mu pea ümber ja maski ees kakles tihe parv värvilisi kalu. ma silitasin ja katsusin seda segast summa ning näpu otsad said aru, et isegi väikestel kaladel on tegelikult hambad - kokredel eesti tiikides näiteks pole.

suuremas sügavuses tekkis veidi imelik tunne, ehk midagi sarnast, mida mõni mõnuaine tekitada võiks... asjad olid veidi teist moodi, kuidagi aeglased, samas rasked kuid kaalutud. ilmselt mängis rõhk minuga oma mänge. ja see oli meeldiv.

vesi oli täiesti selge ja kõik nähtav ka 14 meetri sügavusel (kuigi nii kolme, nelja meetri kaugusel kaovad asjad hämarusse). selles sügavuses jõudsimegi laevavrakini, mis polnud oluline, oluline oli, et ta asus veealuse kuristiku serval...

meie ees avanes sügavik, mis kadus pimedusse... selle kutsuv sügavus ja alla kalduv pimedus tekitas sarnase tunde nagu mõnel kõrgel katuseserval olles... veidi hirmutav ja selline tunne, et sügavik imeb sind sinna, alla, alla, et sa juba kaldudki ja kukudki. selline imelik, kutsuv värk.

see oli jälle üks neid suhteliselt rabavaid kogemusi... mõte libises läbi pea, et peaks eestis sellega tegelema hakata, aga... meil on peale kahte meetrit ju igal pool sogane vesi. va. vist üks karjäärijärv, aga seal pole kindlasti sellist troopilist elu ja värvidemängu.

Foto NAGI's: IMG_0632

peale sukeldumist lasime seellelt kaljuselt rannalt ja sukeldumiskeskusest varvast, lubadusega homme veel üks veealune jalutuskäik teha. sõitsime edasi, kuni leidsime sissesõidu täiesti vaiksesse üksildasse privaat 'randa', kus me olime vaid kolmekesi ning vette juhatas meid üks roostest metallredel. jällegi uskumatu, nagu vietnami da nangi rand, oli ka see koht täiesti inimtühi.

Foto NAGI's: IMG_0732

sellel kaljuserval veetsime ülejäänud päikeselise osa päevast ujudes, päevitades, snorgeldades ja vesteldes. seejärel sõitsime tagasi playa giron'i kus asub üks küll väike, kuid täiesti fantastiline valge korallliivaga rand. see rand oli jällegi täiesti tühi, seal nautisime päikeseloojangut.

Foto NAGI's: IMG_0782

täna oli eilsest tõesti väga erinev päev, ja seda just stressi ja naudingute suhte poolest.

Foto NAGI's: IMG_0855

homme plaanime minna veel üks raks sukelduma, siis flamingosid ja krokodille vaatama, et seejärel cienfuegose poole leekima panna... enne viimase otsuse tegemist tekkis meil veel mõte, et peaks siin veel ühe päeva veetma. kahest ööpäevast on siiski küll, sest me ei tea, mis veel tee peal avastamist ootab ja samuti rohkem kui ühte päeva nõuab.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: (amaah.credit.offer@gmail.com). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.