autorendikammajaa

26. dets. 2007, casa particular, la habana, cuba

Mnjah, eile õhtul olid laual siis jõekrevetid, küll 3 korda väiksemad kui hiidkrevett mida vietnamis sõin, kuid pea sama suured kui jõevähid eestis. enne õhtusööki vigises vahur, et tahab ühte õiget ja korralikku pitsat. seda õhtusööki nähes ja süües, ta seda enam ei tahtnudki, olin positiivses mõttes kade.

tänane hommikusöök - munad nagu alati.

lahkudes ja arveid makstes selles vinalese casa particularis üritati meid veidi ka tõmmata. mahl ja kohv polnud hinna sees (9cuc + 9cuc), nagu selgus, kuigi siiani alati on olnud. samuti oli pesupesemine, mis enne kokku lepitud 11 cuc'i peale ümardatud ülesse, 15 cuc'i peale. mölisesime veidi ja saime vähemalt pesupesu arve õigeks.

sõit havannasse tagasi läks hästi. keerasime las terrassas poole, kuid sisse ei sõitnud. enne regiooni sisenemist olid väravad ja meilt nõuti 4 cuci nägu. seoses hommikuga oli meil ka juba turisti pügamisest kõrini nii, et mõtlesime: 'majandage oma restosid, hotelle, keraamika ja muid käsitöö kodasid inimeste pealt kes on nõus linnapääsu pealt veel eraldi maksma'.

jõudes havanasse, ning otsutades siiski mitte minna isla del juventudile, võtsime ka dr... juures tema teise toa kuueks päevaks. seega oli meil kaks tuba + väike elutuba = päris armas korterike.

seejärel viisime auto ära, mis ei kulgenud samuti takistusteta. tuli välja et lisaks 75 cucile päevas ning täis paagi (45 cuci) eest pidime lisaks tasuma 100 cuc'i kuna, auto kindlustus oli meie käest jäänud võtmata, 10 cuci päevas...

vahuri sõnul kasutati järgmist tüüpilit turistitõmbamise skeemi:

1. "oi! aga te peate lisaks maksma, sest mingi osa rahast jäi teilt mingi teenuse eest võtmata". ja turist on ju rumal, ta ei saanud millestki aru, et see tuleb pärast lisaks. kui vastu vaidled, seletatakse sulle sama jutt uuesti ja veel korra kui vaja.

kuna ma olin enne rentimist selgelt küsinud, kahe naise käest korraga, kas kindlustus, free milage ja no gasolin limit on included ja vastuseks saanud 'si, yes, si, yes senor,' siis me polnud sellega lihtsalt niisama nõus.

2. "oeh, see oli töötaja rumal viga, tegelikult maksab asi 85 päevas ja üldse on neil riiklik süsteem jne," ja asi seletatakse veelkord üle, et teha turistile selgeks, et ta peab midagi lisaks maksma.

kohale kutsuti tädi, kes oli meile auto rentinud ja tema, meie ühises ping-pongi mängus, jõudis lõpuks selleni, et tema ise maksis meie eest selle 100 ja et lepingus on see kirjas. mispeale me palusime veel lepingut näha ja sealt ta rumala peaga näitas küll kindlustussumma peale kuid ka kogemata näitas päevase tasu peale ning seal figureeris arv 70, mispeale me kohe eriti pöördesse läksime.

"misasja, siin on kirjas 70 päevast, meie maksime 75 ja teie nõuate meilt veel 100 lisaks!!!" vahur tõmbas veel kraadi dramaatikat juurde ning pistis kõva häälega: "lisaks meile petate te kuuba riiki ja fidelli!" sellepeale vaatasid meile vastu kaks hirmunud nägu ja lendasid sõnad nagu 'tranquila', ehk rahu, rahu, ainult rahu.

huvitav oli ka, et minu poolel lepingust polnud üldse päevatasu kohal mingit kirjet. oli kirjas vaid see kindlustuse osa 10, päeva eest tasutud 70 oli kirjas vaid nende pooles lepingutest ning takkatipuks figureeris seal 10 päeva asemel 9 ja auto võtsin ma kindlasti kohe 10 päevaks...

kuna me ikka ei maksnud midagi, siis läks turistitõmbamise strateegia selle kolmandasse faasi.

3. keegi teine või (meie puhu) kolmas kutsutakse seletama, kes asub kas kõrgemal või peaks veel paremini asjadest teadma: "nii käib ja nii peab jne". meie puhul saadi isegi lõpuks see sama meie esimese hotelli manageri abi carlos telefoni otsa, kes seletas, et meile olla ju räägitud, et kindlustust kohe ei võeta (mis polnud tõsi) ning et politseist (kuna ähvardasin ka sellega) pole kasu, kuna meil on vaja politseiga suhtlemisel tõlki ja isegi siis poleks ilmselt palju kasu ning et üldse oleks mõistlikum see raha ära maksta, sest mis see 10 doltsi pole ning alles peale maksmist minna ja kaevata ja teha oma 'case' politseis.

teen ma jah midagi, eriti peale seda, kui ma olen tagasi euroopasse lennanud. pigem jätan ma maksmata ja tehku neamad oma 'case' mu vastu. mispeale lubati see 100 dollarit lihtsalt krediitkaardilt maha võtta. ma lubasin panka helistada ja kaardi kinni panna. lõppkokkuvõtteks läkski see tädi, kes meile auto rentinud oli, raha kaardilt maha võtma, mispeale ma helistasin hansapanka (olgu progress tänatud siinse gsm võrgu eest) ja lasin kaardi kinni panna.

eks nüüd ole näha, kas nende ähvardused mulle deposiit mitte tagasi anda ja 100 lisaks kaardilt maha võtta ka täide lähevad. kui eestisse jõuan, vaatan arvemajanduse üle ja kui deposiit on läinud, uurin, kas seda tehingut on võimalik neutraliseerida, sest auto andsin ma perfektses korras tagasi ning mina olen oma papi ära maksnud, mida minult leping sõlmimisel nõuti. (ütlen juba ette, et deposiit ja see ekstra 100 jäid mu arvelt võtmata, mis on hea.)


kokkuvõtteks antud teema osas:

minge palun p...se - me oleme sovieti süsteemist pärit ja ok, kõik varastasid riigi tagant ja varastagu, süsteem oli siis ja on siin riigis selline. kuid kui süsteemis on mingi osa eraettevõtlust, siis võiks selles osas kehtida nn. korrektne ärieetika. teist poolt lihtsalt nii labaselt ei tõmmata, ja kui tõmmatakse, siis reageerib teine pool vahetult, mitte kui pime riik, kes kõike lihtsalt ei näe.

samuti on klient kuningas ning raha võtakse temalt nii palju, kui on enne tehingut kokku lepitud, mitte nii palju, nagu talt üdlse näiteks võtta annaks... ostame poest kingad ja peale ostu, enne kaupluse uksest väljumist, küsitakse veel kinga paelte raha eraldi - oih, me unustasime selle teilt kasseerida.

peale seda poolteist tundi kestnud jura vajasin ma napsu ja selle me ka kodus saime. tee peal nägime veel seda hollandi tüüpi, kes maleconil traalib ning temaga sai üks koola joodud, talle oma seiklustest räägitud ja oma juttudega panime tal suu ilusti kinni, ainuke asi mida ta suutis vastu panna oli, et kunagi jättis ta ühe joogi eest maksmata...

peale koolat ja hollandlast loobusime õhtusöögist kuna isu polnud. ostsime kohalikust poest, kus jagati kohalikele siniste kaartide alusel tasuta saia, mingeid väikseid kukleid (konverteeritavat raha ei tahetud, kuid lõpuks võeti 5x kasumiga) ning karbi sardiine ja tetrapakis rummi. sardiinid ja rummi lõikasime vahuri pussnoaga lahti ning sõime kilekoti pealt, nagu sovietikud vanasti. ehk siis täpselt nii nagu peab siin.

Kommentaare ei ole: